Mánnávuođa muittut ja historjá

Čállán Ovlla Per Gáddjá / Kaia Kristine Nilsen, Buolbmát

OROHAT JA JOHTTIN

Mu vánhemat leigga boazosápmelaččat. Soai leigga Kristine ja Ole Per Utsi, náitalan 1922:is. Dainna lágiin lean mun ge riegádan badjelávus 1923:as Lágesduoddaris ja bajásšaddan eanaš mánnávuođaáigge duoddaris. Go skuvllaahkái bohten, de sáddejuvvojin báikkis báikái skuvlla vázzit maŋŋá juovllaid, go ovdal juovllaid ledjen duoddaris ja ájitin skuvlla. Fanasgieddi, Sirbmá, Skiipagurra ja Buolbmát ledje báikkit gos skuvlla vázzen.

Go giđđa bođii cuoŋománus, de johttáimet geasseorohahkii, dalle go ain lei geressiivu. Ledje heargeráiddut; ráidogerresiin maid siste ledje dárbašat, nugo gárvvut, borramušat ja áinnas vel lávvoávdnasat. Vuodjengeres lei dasa gii ovddas vuodjá, dušše niestelávka ovddageahččái gárastuvvon.

Dat lávejedje muhtomin ihkku vuodjit, dalle go lei cuoŋu ja muohta bures gerresiid guttii. Mis ii lean nu guhkes johtolat go máŋga eará sajis lea boazoeaiggádin. Dalle go Lágesduoddaris johttáimet, oruimet Fanasgiettis dálvit. Man guhká mátki bistii  Fanasgiettis Lágesduoddarii gal in muitte. Mun ledjen nu uhcci dalle, ovdal skuvllaagi, ja vel kánske guokte jagi máŋŋeliidda.

Nissonat ja mánát ledje fárus giđđajohttináigge ja fárrejedje vulos dáluide skápmamánus. Albmát orro birra jagi lávuin, ja muhtomin go nu heivii sáhtte ijastallat lavdnjebuvrriiin maid fástaássi dálolaččat ledje huksen rievssat- ja njoammilbivddu várás. Sii bivde maid guollejávrriid ja orro gođiin. Boazoeaiggádat sirddašedje lávuidaset dađii mielde go bohccot ge sirdojedje ođđa guohtunsajiide.

VUOSTTAS DÁLLU

Nu guhkás go mun muittán, oruimet mii láigotuvvon dáluin. Mun ledjen 12-13 jagi go  áhčči osttii dan vuosttas dálu. Das lei dušše okta latnja vuollin, kievkkan, ja vel lokta gos oruimet ja uhca feaskkáraš vel. Oppa viiddis lei dat kievkkan, muhto galmmas, goittotge min iežamet mielas.

1938:is huksii áhčči dálu Juovlavutnii, maid tuiskalaččat bolde. Mii leimmet dalle fárren ja váldán Rákkonjárgga ja Várnjárgga  geasseorohahkan. 1950-51:as huksii áhčči fas Buolbmágii dan maŋimus dálu, go lei fas fárren ruovttoluotta Buolbmát gildii. Dálveorohat lea dáppe Buolbmátguovlluin ja geasseorohat lea mis ain dál ge  Rákko- ja Várnjárggas.

LONUTUSGÁVPI

Dan áigge go mii oruimet Lágesduoddaris geassit lávejedje min olbmot doallat lonutusgávppi mearragátteássiiguin. Daid ja boazoeaiggádiid gaskkas lei buorre verddevuohta. Dat bukte gusavuoja, mearraguoli, guolevuoja ja báikkisgođđon fáhcaid. Guovat vissa eai geavatuvvon vel mis dalle. Maid dat ruovttoluotta ožžo in muitte nu bures, eará go biergo- ja náhkkeávdnasiid. Mun ledjen nu uhcci dalle, ovdal skuvllaagi.

Áhčis ledje golbma vielja geaiguin ovttas barggai, ja reaŋggat vel ledje sis. Boazobargu lei losit dalle go dálá áiggi, ja eai lean nu ollu bohccot olbmuin go dál leat. Geassit lei vázzit lávkasealgái, guoddit vuoššanborramuša, goikeborramuša, vuoššanlihti ja káfegievnni fárus.

LÁIGOSÁVZZAT JA SÁVZZAVUOSTÁ

Deanodagas ledje mis fuolkkit ja dainna láigoteimmet mielkesávzzaid geassái. Mu áhkku guvttiin bárttiin dálostattai doppe dan áigge. Sis maid ledje láigosávzzat. Okta čeahci geas lei stuorra bearaš, sis maid ledje láigosávzzat.

Sávzzamielkkis ráhkaduvvui vilges- ja ruškesvuostá. Dat vilgesvuostá leikejuvvui nu gohčoduvvon vuostálohki sisa maŋŋá go lei vuos mielki lohppetuvvon goike bohccodokkiin. Mielki loikaduvvui gulul dola alde, ja goikedoggi biddjui dasa. Orui, mun gáttán, máŋga tiimmu dassái go mielki lohppii. Dalle váldui doggi eret, mielki fas gulul liggejuvvui dola alde, dassái go čuvku čoahkkanii, ja váldui dalle eret missus, biddjui deattu vuollái ovtta jándurii, dastu biddjui luovvái goikat loavdaga vuollái. Dát vuosttát goike dađii mielde go dálki lei, jos goikedálkkit de johttilit, njuoskadálkkis manai guhkit áigi. Nu gohčoduvvon gamar vuššui dan missus mii bázii  go vilgesvuosttá ráhkadii. Ruškesvuostá maid vuššui dan seammá missus go gamar, muhto ruškesvuostá ádjánii guhká duoldat ja gohčoduvvui missarin. Gamar lei vielgat, iige galgan duoldat nu guhká go missarin.

Sávzzamielki maid heŋgejuvvui goike čalbmasiid  sisa lávvui, ja dat válddii guhkes áiggi ovdal buot missu lei goikan eret ja mielki lei borranláhkái (“opplagtmelk” dárogillii). Dakkár mielki lei vuogas lávkaniestin. Muđui geavatuvvui varas sávzzamielki maid káffii ja seammá vilgesvuostá ge. Jáhkán mielki seagutuvvui čáziin ja vuoššastuvvui. Galbma ádjagis orron, lei dat njálgga. Bánnogáhkut steikejuvvon sávzzamielkkis ledje buorit. Dat fiskájedje dainna buoiddes milkkiin mas lei lákca nu ollu.

BORRAMUŠVIERUT

Dan áigge báhče čáhcelottiid giđđat ja vušše daid, biergu orui njálgga go varas lei. Muhto go Vuođovutnii fárriimet, de eai báhčán šat min albmát giđđat čáhcelottiid. Lápme čuotnjágat ledje buoiddi ja deahkkái. Manit lotti siste, jos ledje nu stuorrá ahte dohkkejedje, maid geavatedje bánnogáhkkui. Rievssahiid eai báhčán min albmát, ja mun ohppen áhčis ahte rievssat manit galge ráfis orrut. Čáhcelottimanit gal váldojedje, jos ledje čeahkit, ja vuššojedje.

 Jávreguolit maid ledje biepmun duoddaris. Nu lei ollu guolli jogain ja jávrriin ahte eai dárbbašan áktánas bivdoávdnasat buot áigái. Dat dáhpátuvai nu  ahte vuoššanguoli fitnii dušše gieđaiguin daid nu gohčoduvvon “báhkkaguliid” go báhkkaid áigge guolit čohkiidedje rávdnjevuollái dahje miellegoamaid vuollái. Jávreguolit geahppasit sáltejuvvon ja luddejuvvon heŋgejuvvojedje lávvui boahkut suova ovdii. Dat ledje geahppasat niestelávkii dohppet go vázzilii boazovurrui, ja spihkeguolli maid mii lei garraseabbo sáltejuvvon.

 Giđđadálvve geahppaset sáltejuvvon bohccobierggut heŋgejuvvojedje olggos goikat geasseniestin, ja bohccovarra maid goikaduvvui seammá áigge basson čovjjiid siste. Bohcconjuokčamat maid goikaduvvojedje. Dan goikaduvvon varas ráhkaduvvui gumppus, varrabánnogáhku ja groavagáhku. Dan groava varragáhku eai borran nu dávjá, muhto groavagáhkku ráhkaduvvon jisttiin dahje nátruvnnain lei dat dábálaš. Gáhkku dulbejuvvui jorbbasin, biddjui ruitui heaŋgasii hilaid ala, dasto biddjui ceaggut árrangáddái seakka muorraduvdat vuostá ja bassui dassái go goikkai. Dát gáhkkoláibun lei hui áddjás bargu, ja muhtomin fertejedje gávppis láibbi viežžat.

Dat goikaduvvon bohccovarra geavatuvvui maid beatnagiidda biepmun. Varra luvvaduvvui ija badjel ja groava jáffuiguin duolddatuvvui mállin. Dan borramuššii  ledje beatnagat hui váibmil. Mis ledje dan áigge hui ollu beatnagat mat dárbbašuvvojedje boazobárggus.

VUOĐĐOVUONAS

Mun áiddo muittán go dat dovddus govvačeahppi John Andreas Savio lávii duoddaris geassit ja govvidii áhci luovi vuolde beatnagiid biepmamin, vilges gákkesbuvssat vel juolggis. Muittán maid Biret Iŋgá Varsi rohki Sirpmás gii dalle lei mis biigán, ahte čázi lei viežžamin jogas go Savio govvidii su.

1932:is álggiimet mii Vuođđovuonas orrut geasi, árra giđas manaimet, nissonat ja mánát lokalfatnas fáru Ráttovuonas Vuođovutnii. Bohccuiguin albmát ledje jo mannan ain árat.

Dan jagi go oruimet Vuođđovuonas geasi ledje mis maid láigomielkesávzzat. Mis lávii maid leat reaŋga ja biigá. Eadni ja biigá goaruiga sámedujiid geasi miehtá. Soai ráhkadeigga gápmasiid ja sisttiid, ja fas daid goaruiga gárvvisin dálvái. Muhto dat vuvdojedje maid dáppe ge Vuođovuonas geassit jo. Doppe johte olbmot geassit geat oste, ja olut tiŋgojedje mat galge sáddejuvvot go šadde gárvás. Áhčči maid lávii johtit ja vuovdit daid dujiid ja bohccobierggu vel fatnasiid alde maid. Dat ledje eanaš dážat geat oste.

JUOLGEGÁRVVUT

Juolgegárvvut geassit ledje čázehat, dukŋon jorba duokŋasiin, mat liigenamman gohčoduvvojedje “Ole Olsenin”. Eatnis ja biiggás lei doarvái bargu diekkár juolgegárvvuid doallat ortegis. Buotlágán barggut dan áigái ledje lossat. Eai dat čázehat bistán guhká ja ollu čázehat manne geasis. Dat dovddus Sámerádiobargi, Katrine Johnsen rohkki lea maid jorbaduokŋas čázehiiguin viehkan go lei mis biigán. Su gáttán lei nu gohčoduvvon “tenåring” dan áigge.

Dan áigge go Vuođovuonas oruimet, de fuomášuvvui mo čázehat galge guhkit bistit. Gos dat fuomášupmi bođii, in dieđe mun. Máŋggalágán assás gummepláhtat ledje vuovdimassii mearragáttegávppiin. Gummepláhta derpojuvvui splittanáglaiguin gitta asetis ostejuvvon njuorjjonáhkkái, mii fas gorrui čázehii gitta ostejuvvon bohccosistin mii lei čuhppon seakka stáhpin. Dan goarrut gitta čázehii dárbbašuvvui sivlu mainna ráiggi rahkadit gokko sisteárppu čađa bijai. Liegga bihkka biddjui čázet ja njuorjjonáhki gaskii, vai ii guohccat, muhto ii galgan gummepláhttii guoskat. Bihkka boaldá gumme, čuoččutedje ieža dat geat ráhkadedje dakkár čázehiid. Dakkár čázehat biste geasi ja ledje nu bures giddejuvvon, eai galli rahtasan.

Muittán go áhčči lávii čohkkát olggobealde lávu čáppa dálkiin giđđat ja ráhkadit dakkár čázehiid. Duolba geađgi ja veahčir lei maid ovddemušat dárbbašii, ja dat sáhtte mannat máŋga giđđabeaivve dan bargui.

 Dan áigge geavatedje ollut gummekáloššaid, almmáiolbmot dušše, danne go ledje nannus. Daidda káloššaide fuomášedje ráhkaduvvon bohccosisttis goarrut ruodjasiid ja daid giessat vuoddagiiguin. Muhtomat  goarutedje maid gummestevveliidda vel joatkagiid vai besse buorebut jogaid gállit. Muittán ahte eatnis ja biiggás lei doarvái bargu ráhkadit sisti ja goarrut ruodjasiid káloššaide ja stevveliidda. Dat ledje mearragátteolbmot geat daid goarutedje. Sii oste maid sávzzavuosttáid maid eadni ráhkadii vuovdin várás.

Dainna lágiin čohkkii eadni ruđa dálvái vai beasai “Utstyrsmagasiinnas” páhka čálistit searválagaid siidáguimmiiguin. Dan áigái eai lean nu galle kátaloga.

JUOVLAVUONAS

Go áhčči huksii dálu Juovlavutni 1938:is, de heittimet mii mánát ja eadni orrumis lávus gesiid ja šattaimet fástaássin. Muhto geassit láviimet ain duoddaris muhton áigge lupmet ja jávrriid bivdit, dat lei dušše liekkasáigge geassit. Dan áigge lei geasseorutat Oarddajávri, masa mun lean vel divtta čállán soađeáigge.

Maŋŋá soađi lei áhčči áidna badjeolmmoš dáppe guovllus gii lei oastán beltabiilla ja viisela. Dat gávdno govva sus go čuožžu biilla bálddas ja kiikáriin geahččá. 

Gietkka geavatuvvui go mun ledjen mánná, ja mis lei rájus dat gitta dassái go tuiskilaččat bolde min dálu Juovlavuonas. Mus lea govva go ledjen gietkan siste.

GÁRVVUT JA DUOJIT

Buot biktasat dan áigge go mun ledjen mánná ráhkaduvvojedje ruovttus. Sisbiktasat gorrojedje flánellas ja báikkis goččoduvvon gággasis. Olgguldasbiktasat ledje liidnegákti geassit ja assát gákkesgákti, beaska, gálssohat ja nuvttohat dálvit. Buot gahpirat gorrujedje ruovttus, maiddái fáhcat ja gisttát ledje ruovttuduojit.

Dan áigge ledje min albmain báikkisgorron niestelávkkat, nu gohčoduvvon seilduvkkas, mii lei vilges ivdnái ja lossat bassalit go duolvvai. Ostejuvvon njuorjjonáhkki maid geavatuvvui lávkan ja čázehiin ja muhtonlágan gáman mainna eai lean vajalduvvon guolggat eret, muhto náhkki lei ostejuvvon dahje soahkebárkkus orron muhton beaivve.

Ostejuvvon bohcconáhkis gorro maid káfe-ja sohkkarseahkaid. Dan káfeseahkas lei vel gitta uhca seahkaš mii čatnojuvvui seammá báttiin go dat stuorra seahkka, ja dohko bidje sálttiid maid geavatedje mállásii ja muhtomat vel káffii ge.

Gámasuoinnit čuhppojedje láddoguorain ja jeaggeeatnamis ja geavatuvvojedje nuvttohiid ja čázehiid siste.  Šluppohiin cápme daid  linisin, ja báttis mii njulgejuvvui guovtte muora gaskii goikaduvvojedje. Suoinnit ráhkaduvvojedje suoidnefierran dahje páhkkejuvvojedje horstaseahkaid sisa vai eai váldde menddo ollu saji.

DUHKORADDANVUOGIT

Mis duoddaris eai len eará duhkorasat go skálžžut geassit maid fiervvás čokkiimet ja leappuimet duolba geađggi ala. Bivddiimet veajehiid mat ledje juohke smávva ádjagis ja lottid besiid ozaimet. Mii geasi čuovuimet fárus mo lottičivggat attanušše. Dálvit ráhkadeimmet risseherggiid, dahje mis ledje bohccočoarvvit heargin ja boares nuvttot- ja gállutvuođut gerresin, de šattai heargeráidu. Muđui čuoiggaimet ollesolbmo sabehiiguin jos dat ledje olámuttus. Go leimmet skuvlla vázzimin vuollin, dalle mis gal ledje eambbo ja eará duhkoraddanvuogit, kánske ledje buktán dáža servodagas.

MIN ÁHČČI OVLLA PIERA / OLE PER UTSI (1892- 1961

Áhčči lei dáppe guovllu badjeolbmuin gii oaččui diploma boazodikšumis, ja Anders Smuk Unjárggas lei nubbi. Áhčči lávii doaimmatit ohcama eiseváldiid čađa jos fuones guohtun lei dáža bealde, ahte Suoma eiseváldiin lobi oažžut bohccuiguin johttit Suomabeallái gos eai lean nu ollu bohccot, beassat guođutit garraseamus dálvveáigge. Veaháš boazoguohtunláiggu válddii vel Suoma stáhta.

Áhčči lei vuosttaš representánta gii Buolbmát/ Deanu gielddas sáddejuvvui Tromsii go NBR (NRL) ásatuvvui 1948:is. Govva gávdno sudnos Hans Henriksenis go áhčči čuožžu sárdnestuolus, ja Hansa tulku su sártni.

Áhčči lei maid ovdaolmmoš min orohagas nu guhká go boazobarggu doaimmatii, ii oktage dainna earáin háliidan dan doaimma badjelasas váldit, vaikko dan áigái ii lean nu ollu báberbargu go dál min áigge.



Publisert:
Oppdatert:
Publisert av:
E-post:
20.09.2005
03.02.2006
Webmaster
e-poasta@mihkku.com